Haapsalu kuurordi teenindamiseks 20. sajandi alguses rajatud raudtee lõppjaam oma salapäraselt suurejoonelise jaamahoonega ootab. Auruveduri huike saatel viiakse teid ajarännakule Eesti raudteede pea pooleteise sajandi pikkusel arenguteele ning tutvustatakse ka infovahetuse viise ja võimalusi telefonipreilide ajastust „lendava sõna“ ja „kaugnägemiseni“.
Vanaduspuhkusel raudruunade kõrval kohtab siin muuhulgas viisakat jaamaülemat, luukeretelefoni ning saab astuda sisse vaksali postiagentuuri.
See kõik kokku ongi Jaam – transpordi- ja infosüsteemide põhilüli, saabumise ja lahkumise paik mineviku peegelduses.